Pühad Hispaanias
Jõulupühasid tähistatakse Hispaanias ajavahemikus 22. detsember - 6. jaanuar.
Pühade algust märgib Hispaanias jõululoterii, mille loosimine toimub just täna, 22. detsembril. Tegemist on ühe maailma suurima ja populaarseima loteriiga, mis toimub Hispaanias igal aastal. Pileteid saab osta juba mitmeid kuid enne loosimist. Peaauhind on tuntud kui El Gordo ja on üks maailma suurimaid loteriiauhindu. Loosimine toimub Madridis Teatro Real'is (Kuninglik Teater). Lastekoor La Escuela de San Ildefonso laulab numbrid välja. Loosimist kantakse üle riigitelevisioonis ja kõik perekonnad kogunevad iga aasta televiisorite ette, et seda vaadata.
24. detsembril tähistatakse Hispaanias jõululaupäeva (La Nochebuena), nagu Eestiski. Sel päeval süüakse kogu perega õhtust ja keskööl võetakse osa kesköömissast (Misa del Gallo). Tüüpilised jõuluroad on näiteks täidetud kalkun, sea- ja lambapraad, mereannid, turrón, martsipan ja polvorones. Söögi kõrvale juuakse näiteks cavat või siidrit.
Igal 24. detsembril peab Hispaania kuningas Felipe VI kogu Hispaania rahvale kõne, et võtta kokku lõppev aasta. Soovi korral saab kõne internetist vaadata. Soovitame kõigil seda teha - see on hea võimalus praktiseerida hispaania keele mõistmist! Vaata 2022. aasta kõne siit.
Kataloonias on jõuludel hoopis naljakas komme - mitu nädalat enne jõule tuuakse tuppa jõuluhalg (Caga tío). Talle joonistatakse nägu pähe ja ta “keha” kaetakse tekiga. Lapsed “söödavad” teda nende nädalate jooksul erinevate maiustustega ja vastutasuks leiavad nad jõululaupäeval teki alt väikseid kingitusi. Enne kingituste võtmist peksavad lapsed halgu puupulkadega ja laulavad sel ajal traditsioonilise laule, mis paluvad Caga tíol neile kinke “toota”.
Vaata videot humoorikast Kataloonia jõulutraditsioonist siit.
25. detsember on hispaanlaste jaoks tähtsaim jõulupüha. Siis veedetakse terve päev perega ja viiakse läbi mitmeid religioosseid toiminguid. Olulisel kohal on ka Jeesuse sünnistseen ja seda kujutavad kujukesed. Mõnes piirkonnas toob jõuluvana lastele kingitusi nagu ka mujal maailmas.
Aastavahetus (Nochevieja) veedetakse Hispaanias kas pere või sõprade seltsis. Kombeks on ka siis nautida pere keskel pidulikku õhtusööki. Iga 31. detsember söövad hispaanlased vana aasta viimasel 12 sekundil ära 12 viinamarja. Usutakse, et see toob head õnne igaks järgneva aasta 12 kuuks. Hispaanlased kannavad 31. detsembril punast aluspesu - arvatakse, et ka see toob kaasa eduka uue aasta. Paljudes linnades minnakse väljakule või mõnele sümboolsele kohale, kus on kell, et koos viinamarju süüa ja üksteisele head uut aastat soovida.
Vaata videot aastavahetusest Madridis, Puerta del Soli platsil siit.
Pühadeaeg Hispaanias ei lõppe aastavahetusega - 6. jaanuaril tähistatakse hispaanias kolmekuningapäeva (Día de Los Reyes Magos). Hispaanias on just kolm kuningat need, kes toovad lastele kingitusi. Kõik lapsed kirjutavad igal aastal ühele kuningatest (või kõigile kolmele), mida nad kingituseks soovivad. Kõik lapsed teavad, et kui nad on väga halvasti käitunud, on neil oht saada kingituste ja maiustuste asemel kuningatelt sütt. Lapsed usuvad, et kolm kuningat saabuvad igal aastal nende juurde idast, reisides Hispaaniasse kaamelite seljas. Kui nad pärast aastavahetust Hispaaniasse jõuavad, tuuritavad nad paraadil igas linnas, et kuulata laste palveid ja saada nende kirju. Ööl vastu 6. jaanuari jooksevad lapsed peale paraadi koju, et saaksid jalanõud puhastada ja elutuppa heasse kohta paigutada. Perekondadel on tavaks jätta koju kuningatele turrón'i, piima või vett.
Kolmekuningapäeval on hispaanlastel komme süüa Roscón'i. Roscón on vahukoorekringel kuivatatud puuviljade ja pähklitega. Kringli sisse on peidetud üks kuninga kujuke ja üks uba. See kes leiab oma tüki seest kujukese, kannab ülejäänud õhtusöögi jooksul krooni ja usutakse, et hea õnn on talle tuleval aastal garanteeritud. Kõik peavad teda õhtusöögi ajal kohtlema nagu kuningat. See, kes leiab oma tüki seest oa, peab järgmise aasta roscón'i eest maksma.
|